müüritud

02.03.2018

TEDxTallinnaVangla on pluridistsiplinaarne inspiratsioonikonverents mõttemängulisel teemal müüritud. Küsime, kas elada müürideta või müüride sisse raamitud (mõtte)maailmas?

See ei ole inspiratsioonikonverents vanglast, vaid inspiratsioonikonverents, mis toimub vanglas, ja mis on suunatud laiemale teemale ja publikule. Räägime sellest, mis kõnetab ühiskonda täna ja homme.

Ihkame ühiskonda vähem mõttemüüre, et head ideed ei takerduks nende taha. Usume, et väärt lood teadusest, kunstist ja tehnoloogiast inspireerivad meid kõiki olema paremad. Soovime ehitada silla vangla & ühiskonna vahele, sest homme on ju see päev, kui vang vabaneb.

Esimest korda Eestis korraldatakse TEDx-i inspiratsioonikonverents vanglas. See on viimane võimalus veel näha sovetiaegset Tallinna vanglat, mis varsti tõmmatakse maatasa.

>

Kohtume pärast

Kohtumiseni!

Jälgi meid!

Tallinna vangla
Magasini 35
10138 Tallinn

ESINEJAD

Räägime tehnoloogiast, loodusest, majandusest, disainist, arhitektuurist, bioeetikast, kunstist ja haridusest. Üritusel on ka vägevat muusikat, performance’eid.

Esinejatega avame ühiskonna vanglale, sest teemad puudutavad meie igapäevast elu. Ka vanglasse on oluline tuua värskeid tuuli ja vanglarutiinist väljaspool ringlevaid mõtteid ühiskonnast, sest homme on ju see päev, mil vang vabaneb.

Ühtlasi avame vangla ühiskonnale, et vanglas viibijate lood kuulduksid väljapoole. Anname sõna ka vanglas viibijatele endile. Ühiskond laiemalt saab kõnedest osa voogesituse vahendusel.

Ricardo Vicente

majandusteadlane

Ricardo Alfredo Mendes Pereira Vicente on Lissabonis sündinud, Itaalias doktorikraadi saanud ja praegu Tartus õpetav majandusteadlane. Lisaks majandusele valgustab ta tudengeid otsuste ja valikute tegemise osas. Hiljuti tutvustas Ricardo Eesti lehelugejale humoorikal moel, miks inimesed mõttetuid teleseriaale vaatavad ja pugivad sügiseti õunu, kuigi kõht juba valutab ja kuidas inimkäitumise seletamise eest veidrad majandusteadlased Nobeli preemia võidavad. Ricardo on end nimetanud professionaalseks õppijaks, kes uurib ideid ja annab oma parima, et neid teistega jagada. Tema jaoks on kõige olulisemad vabadus, ausus ja tingimusteta austus teiste inimeste vastu. Makroökonoomiat uurides ei pelga ta rohujuuretasandit ega nelja keele tundjana lisaks eesti keele õppimist.

Lembe Lokk

džässilaulja

Lembe on eesti laulja, kes elab valguse linnas Pariisis. Läinud semestriks sinna poolkogemata aafrika ja prantsuse kirjandust õppima, on ta tänaseks seal elanud juba kakskümmend aastat. Pariisis täitis filoloog ka oma tõelised unistused - temast on saanud laulja, näitleja, helilooja, kirjanik ja etenduskunstnik. 2017. aastal andis Lembe välja oma sooloplaadi “comment te traduire” (kuidas sulle tõlkida). Prantsuse riiklik kultuuriraadio France Culture pühendas saate Lembe tekstikogule “Aujourd’hui ailleurs” (Nüüd mujal), kus Lembe nii läbi oma tekstide kui muusika rääkis vabatahtlikust eksiilist ja selle haprusest. Lembe seto-aineline koorilaul “VAATA” (salvestatud bändiga Rouge Madame) on ka TEDxTallinnaVangla tunnusbiit.

Kadri Kallaste

restauraator

Kadri Kallaste on restauraator, kelle südameasjaks on vanad tapeedid. Ta oli 2001. aastal esimene sisseastuja Eesti kunstiakadeemia vastloodud muinsuskaitse ja restaureerimise erialale, tee viis edasi Ljubljanasse ja Viini, kus ehete ja laemaalingute kõrval tapeedimaailm ta vallutaski. Saksamaa Tapeedimuuseumis Kasselis Euroopa suurima tapeedikogu eest hoolitsemise väärtusliku töökogemuse najal on Kadri näiteks korraldanud näituse ka Tartu linnamuuseumis. Kadri peab oma missiooniks ajalooliste tapeetide väärtustamise õpetamist, et neid hakatakse enam algses asukohas ruumi osana säilitama. Sellest huvist kasvas välja ka põhjalik doktoritöö. Teda köidavad mustrid ja hobi korras loob neid isegi. Hetkel viib Kadri ellu oma pikaajalist unistust ja õpib kunstiakadeemias sisearhitektuuri.

Immanuel Volkonski

religiooniuuringute magistrant,
infoteaduste bakalaureus

Kuusteist aastat tagasi panid politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri teenistujad esimest, kuid mitte viimast korda käed raudu kodanikul nimega Immanuel Volkonski. 2016. aastal valis seesama prefektuur Immanueli oma asutuse aasta parimaks sõbraks. Ühtekokku tosina aasta vältel saastas Immanuel oma elu kõigi enamlevinumate meelemürkidega, lisandus vägivald, vargused, röövimised, relvatehingud. Pöördepunkt saabus arestimajas. “Oli periood, kus kuritööst sai argitegevus, ja on periood, kus taasühiskonnastamisest on saanud argitegevus.“ Täna töötab Immanuel koos politseiga selle nimel, et vähem noori võtaks ette sõidu mõnuainete ameerika mägedel. Ta teeb vanglas sõltlastest kinnipeetavatega rehabilitatsioonitööd ja on vabanenud vangide tugiisik. Tartu ülikooli küpseb magistritöö põrandaaluse kristliku kirjanduse levitamisest nõukogude okupatsiooni ajal.

Camille Laurelli

segakeskkonnakunstnik

Boa moodi kahvliharudele keerdunud spagett, Pöial-Liisi revolver, haamer, mis iseenda käepideme sisse naela löönud… Bienvenue! See on Camille Laurelli maailm – teravmeelne ja humoorikalt provokatiivne. Camille on Pelgulinnas elav prantsuse segakeskkonnakunstnik, kes töötab erinevate meediumitega nagu video, skulptuur, fotograafia. Annecy ja Grenoble’i kunstikõrgkoolis õppinud, Eesti kunstiakadeemias töötav ning ajaloolises ARSi majas stuudiot omav kunstnik on osalenud mitmes Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi kuraatorprojektis. Lisaks töötab ta fiktiivses plaadifirmas DHMR (Dick Head Man Records).

Anastassia Šatskaja

esineja

Anastassiale meeldib kirjutada luuletusi, armastusest, ajast, õnnest. Just vanglas on ta leidnud mahti sellega rohkem tegeleda. Anastassia vabanes 2010. aastal, kuid täna on ta tagasi. Kahe vangistuse vahele jäänud kuue aasta jooksul töötas ta koos oma abikaasaga autoremondilukksepana ning nende töökoja motoks oli „Ohutu liiklus“. Vabal ajal meeldis Anastassiale käia kinos ja jalutada vanalinnas, mis on tema arvates üks ilusamaid kohti Tallinnas. Vanglaajal on ta lõpetanud kiituskirjaga Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi, saades eesti keele kirjandi eest 100 puntki, ja alustanud õpinguid ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Anastassia pingutab, sest tahab saavutada, mitte kaotada, ja teeb tulevikuplaane. Näiteks sooviks ta hakata vanglast vabanejatele tugiisikuks. Ta igatseb kodu, lähedasi ja oma lemmikut Siberi huskyt.

Rémi Boisbourdin

tänavakunstnik

Rémi hakkas grafitist huvituma 1980ndate Pariisis ning oma esimesed täägid tegi ta juba aasta enne Berliini müüri langust. Ta ei ole oma sõnul tänavakunstnik, vaid pigem unustussevajunud hoonete vabatahtlik dekoraator. Rémi oli pikalt underground kunstnik, kuni 2006. aastal müüs oma esimese maali. Just Eestisse kolimise järel kümmekond aastat tagasi alustas ta lõuendile maalimisega ning Kumu kunstiumuuseumis on näidatud Rémi töid Ajaviil (2008) ja KONT II (2011). Sellele lisandub muidugi sadu maalitud seinu kõigis neljas Euroopa ilmakaares. Rémi hiljutise isikunäituse PRETIUM raames sai kunsti vahetada praktiliste esemete või teise kunstiteose vastu. Ta lubab jätkata seinadel turnimist senikaua, kuni pole vanadusest ratastooli aheldatud.

Anu Aaspõllu

bioloog

Vähestel on olnud võimalus töötada CSI taolistes asutustes või veel vähem neid üles ehitada. Anu, doktorikraadiga bioloog, käivitas Eesti politseis DNA ekspertiisilabori ning on koolitanud õiguskaitse professionaale. Mitmekesisuse nautijana on ta lisaks inimestele uurinud loomariigi esindajaid gürsasid, karusid, koeri, naaritsaid ja lendoravaid ning tegelenud meditsiiniprojektidega alates vähirakkudest kuni südamehaiguste ravimiteni. Salahobiks nimetab Anu projekteerimist, kuigi üks lemmikprojektidest temast sõltumatult enne ümberehitamist õhku lendas. Anu sõnumi terviklikkusele aitavad kaasa kogemused akadeemilistest, riiklikest ja erasektori asutustest. Ilmavalgust on näinud ka raamat „Füüsilised tõendid isikuvastaste kuritegude lahendamisel“, mis põhineb kümnel reaalsel Eesti kriminaaljuhtumi uurimisel sündmuskohast kuni kohtumenetluse lõpuni.

Tõnu Samuel

programmeerija

Tõnu on insener, kes aastast 2011 elab Jaapanis ja ekspordib Eesti e-riiki Aasiasse idufirmas Planetway Corporation. Enne on ta teinud firmas 16Lab Inc nutisõrmuseid, mis juhivad arvuteid ja telefone, loonud roboteid NASA-le, olnud MySQLis töötaja järjekorranumbriga kaks, juhtinud arvutifirmat Kinex ning pidanud tuntud spämmiblogi ehk interneti häbiposti rämpspostitajatele. Auhindadest on Tõnu pärjatud LHV ja Äripäeva võistluste võitjaks ning saanud nimekaid preemiaid koos erinevate meeskondadega. Imelikest hobidest toob ta esile superarvutite kodus pidamise. Märkimist väärib ka tõsiasi, et kõik tema kolm täisealist last on insenerid.

Robert Linna

muusik

Lavale astub ka väga eriline loominguline tandem, kes ulatub üle müüride – Robert Linna & Aleksei Lavrov. Robert on Eesti rokkmuusik, kes laulab ja mängib kitarri ansamblites Elephants from Neptune ja Lexsoul Dancemachine. Mitmekülgselt andekana on ta lõpetanud BFMis filmioperaatori õppekava, joonistanud oma lõbuks koomikseid ja raamatuid ning võistelnud ekstreemspordis rulaga. Hetkel on põnevaim projekt Tartu Uue Teatri etenduse „Kremli ööbikud“ muusikalise juhi roll. Robertit iseloomustavad kõige paremini ütlused, et elu tuleb võimalikult palju nautida, seda ei maksa liiga tõsiselt võtta ning võimalikult palju tuleb õppida ja tähele panna.

Aleksei Lavrov

esineja

Lavale astub ka väga eriline loominguline tandem, kes ulatub üle müüride – Robert Linna & Aleksei Lavrov. Aleksei kannab täna järjekordset vanglakaristust. Tema vanglas veedetud aastate arv ületab praegu tema tööstaaži, kuid vaatamata sellele on ta omandanud elektriku kutse, oskab parandada autosid ja teha keevitustööd ning vanglas lõpetanud ka aianduse eriala. Aleksei hakkas kitarri tinistama vanglas 20-aastaselt. Sellest sai tema põhiline huvitegevus, mis aitas viia mõtted mujale ja välja rutiinist. Ta ei armasta vaadata minevikku, veel vähem teha plaane tulevikuks, sest usub, et parem on elada hetkes, olla realist ja mitte väga palju unistada.

Siim Preiman

kuraator

Siim Preiman on galerii galerii eestvedaja, mis aastast 2016 ringi rännates võõrustab noorte rahvusvaheliste kaasaegsete kunstnike isikunäitusi. Galerii mahub ühte punasesse Ford Transitisse, tiirutab mööda Eesti ja lähinaabrite väikelinnasid, külastab festivale ja laatasid ning tõi oma esimesel suvel kokku ligi 500 näitusekülastust. Siim on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia, õpetab praegu sealsamas graafilise disaini osakonnas ja töötab Tallinna kunstihoones kuraatorina. Arvukate kunstinäituste kureerimise hulgas on ta olnud ka rahvusvahelise kunstinäituse Kilomeeter Skulptuuri produtsent.

Marju Himma-Kadakas

teaduse populariseerija

Marju Himma-Kadakas on pühendunud eesti ajakirjanduse professionaalsuse tagamisele. Tosina aasta vältel on ta kajastanud teaduse ja hariduse teemasid Tartu Postimehes ja Eesti Rahvusringhäälingus. Tartu ülikoolis on kümme aastat tema käe all õppinud põlvkonnad noori ajakirjanikke. Tudengite sõnul peab Marju veenmiseks ette näitama korralikke teadusuuringuid ning lisaks on kindlasti vaja argumentatsioonioskust ja kriitilist mõtlemist. Oma magistritöö kaitses Marju ajakirjandusžanrite muutumise teemal ning praegu on käsil doktoritöö, milles uurib Eesti veebiajakirjanike oskusi ja pädevusi. Teaduspõhise maailmavaate levikut toetab ta oma igapäevatöös ERRi teadusportaali Novaator juhtides. Ühtlasi on Marju popularteadusliku telesaate “Uudishimu tippkeskus” hing ja idee autor. Praeguses infomürases ühiskonnas peab ta olulisimaks teemaks kvaliteetse ajakirjanduse "müürimist" inimeste infovälja.

Annika Laats

maailmaparandaja ja kirikuõpetaja

Eelmisel aastal puudutas paljude Eestimaa inimeste südameid ootamatult julge ja veriste võitluste ajal vastandumistest keelduv sõnavõtt pealtnäha tagasihoidlikult Annikalt, kes tundis vastutust kõneleda “üksteise eest ja üksteise heaks, et olla üksteisele julgustuseks, kinnituseks ja ülesehitamiseks.” Tänavu aasta hääleks valitud Annika on Risti koguduse õpetaja, Tallinna lastehaigla hingehoidja ja Vaikuse laste rahupaiga looja, kelle siirad, julgustavad ja targad sõnad ja teod on aidanud parandada nii mõnegi mõranenud hinge. Ülikooli läks ta õppima lastearstiks, lõpetas aga teoloogina ning ühendab nüüd need erialad oma igapäevatöös. Annikal on eriline omadus teiste inimeste kannatustele kaasa elada ja aidata leida jõudu edasi minna. Mõelda ratsionaalselt, armastada tingimusteta ning elada nii, et teda ümbritsevad inimesed kogevad juba kaugelt tema soojust.

Andrus Kõresaar

arhitekt

Andrus on arhitekt, kes alustas oma kooliteed meile palju arhitekte kasvatanud Viljandist, seejärel lõpetas kunstiakadeemias hoopis graafika erialal ja õppis Šveitsis graafilist disaini ja animatsiooni. Tema tähelennu alguseks, mis viis ka KOKO arhitektuuribüroo asutamiseni, oli taasiseseisvunud Eesti esimese EXPO paviljoni arhitektuurivõit 2000. aastal – lainetava kuusemere, „porgandite“ ja paekivipilvedega hoone jäi paljudele meelde. Andruse suurim hobi on lendamine, väikelennukiga pilveralli sõitmine. Tema sõnul vabastab see meeled ja mõistuse ning kaotab ajamõõtme, sageli ka inimeksistentsi olemasolu planeedil Maa. Andruse loomingut aga on raske tähelepanuta jätta, sest tuntumate tööde hulka kuulub Lennusadam, Fahle maja, Tallinna sünagoog, inglise kolledži spordihoone ja Tallinna teletorn.

PODCASTID

müüritud

Podcastide sari müüritud aitab mõista, miks me peaksime vanglast ja vangidest rääkima.

Täname kõiki, kes podcastide valmimisel abiks on olnud: Lauri Tankler (kooshoidmine), Kuldar Kullasepp (nupu keeramine), Vaiko Eplik (taustamuusika), Tallinna vangla (vanglahelid).

EPISOOD NELI: töö on elu saladus*
18.02.2018

(*A.H. Tammsaare))

Neljandas ehk viimases episoodis räägivad Moonika Ost BMW Lammutusest, kelle juures töötab üks kinnipeetav, ja Neeme Kuuskmaa LotusTimberist, kelle juures töötab hetkel 10 kinnipeetavat ja 5 endist kinnipeetavat, miks nemad on kinnipeetavaid tööle võtnud ja mis siis õigupoolest juhtunud on.

„Samas nad on ju sellestsamast ühiskonnast, kust me ise praegu oleme. Sellestsamast ühiskonnast on nad sattunud mingiks hetkeks kinnipidamisasutusse- nad peavad sealt ju ka tagasi tulema.“

Moonika Ost tegeleb ettevõttes BMW Lammutus personalitööga. Selles lammutuskojas demonteeritakse ja remonditakse ainult BMW sõiduautosid. Moonika on olnud juba 8 aastat kodune, pühendunud lastele ja tõulinnu aretusele ning teeb oma tööd hobikorras, et mehel, kes samas firmas töötab, rohkem vaba aega oleks. Oma põhitöökohaks peab Moonika oma lastele taksojuhiks olemist: trajektoor on kooli, koju, trenni, sõbranna juurde.

„Kohati on nad tõesti hästi motiveeritud, just need mehed, kes on saanud endale mingi positsiooni.“

Neeme Kuuskmaa on Lotus Timber OÜ-s tootmisjuht. Tegemist on Eesti kapitalil põhineva ettevõttega, mis tegeleb ehitusliku puidu töötlemisega ja puidu süvaimmutusega, ning on Tallinna vangla üks suuremaid tööandjaid-partnereid. Neeme leiab, et inimene ei pea oma vigade eest kogu elu maksma, ning usub, et annab paljudele elus teise võimaluse. Nii saavad kinnipeetavad käia (ava)vanglast ettevõttesse tööle, saada töökogemust, teadmisi, maksta oma võlgu ja pääseda vabadusse puhta lehena.

EPISOOD KOLM: selle maa päästis Harald*
12.02.2018

(*tsitaat Norra hümnist)

Kolmandas episoodis räägime Oslo vangla direktori Øyvind Alnæsiga sellest, miks on head suhted valvurite ja kinnipeetavate vahel olulised, mis on dünaamiline turvalisus, miks peab Norra vangistuspoliitika oluliseks kinnipeetavate väärikat ja humaanset kohtlemist ning kuidas jõudis Norra oma tänase vangistuspoliitika põhimõteteni.

(Kolmas episood on inglise keeles)

„Ma usun, et kõik soovivad, et kinnipeetavast saab normaalne kodanik. Kui me kohtleme neid nagu kurjategijaid, näiteks laseme neil käed seljal jalutada, siis me õpetame neile just seda. Seega, kui me kohtleme kurjategijaid kurjategijatena, käituvadki nad nagu kurjategijad.“

Øyvind Alnæs on Oslo vangla direktor, aga eelnevalt juhtinud ka Bastoy vanglat, mida peetakse maailma kõige inimlikumaks ja ökoloogilisemaks vanglaks. Øyvind on töötanud vanglasüsteemis 21. eluaastast alates ning juba päris varakult huvitas teda, miks mõnedest saavad kurjategijad ning pöördus vastuseid otsima kriminoloogia poole. Oma töölisklassi päritolu tõttu on ta alati tahtnud teha midagi nende jaoks, kes on ühiskonnast tõrjutud.

EPISOOD KAKS: siin- ja sealpool müüri
1.02.2018

Teises episoodis kuuleme sellest, milline on vangla kinnipeetavate pilgu läbi ning kuidas vanglast normaalsusesse naasta. Arutame, mida vangla puhul annaks muuta. Külas on kahekordse vanglakogemusega, nüüdne religiooniantropoloogia magistrant, kinnipeetavate tugiisik Immanuel Volkonski ning 18 aastat trellide taga olnud, nüüd bussifirmas töötav Dmitri Gammer . Vestlust veavad Mari-Liis Sööt ja Lauri Tankler.

„Vangla aitas oma meeleheitega. /…/Selles mõttes on vangla imeline koht enda muutmiseks, enda käsile võtmiseks. Sa oled sunnitud olukorras, aga et sa ka sellega hakkama saaksid, see on kohutavalt raske, ja kui on süsteem, mis tegelikult takistab sul enda paranemist… Ikka on neid komistamisi ja eksimusi, aga kui sa iga eksimuse eest saad karistada, siis kauaks sul seda motivatsiooni jätkub?“

Kuusteist aastat tagasi panid politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri teenistujad esimest, kuid mitte viimast korda käed raudu kodanikul nimega Immanuel Volkonski. 2016. aastal valis seesama prefektuur Immanueli oma asutuse aasta parimaks sõbraks. “Oli periood, kus kuritööst sai argitegevus, ja on periood, kus taasühiskonnastamisest on saanud argitegevus. “ Täna töötab Immanuel koos politseiga selle nimel, et vähem noori võtaks ette sõidu mõnuainete ameerika mägedel. Ta teeb vanglas sõltlastest kinnipeetavatega rehabilitatsioonitööd ja on vabanenud vangide tugiisik. Tartu ülikoolis küpseb magistritöö põrandaaluse kristliku kirjanduse levitamisest nõukogude okupatsiooni ajal.

„Seda inimlikkust on vaja rohkem. Teine asi, et kinnipeetavatele kuidagi motivatsiooni rohkem. Tegevust. Haridust, millele mina olen oma panuse pannud, ja ma arvan, et see on kõige tähtsam.“

Dmitri Gammer kandis karistust, mis oli kaheksateist ja pool aastat. Vanglasse sattudes oli tal kuus klassi haridust. Vabanemise päevaks oli ta lõpetanud gümnaasiumi, puhastus- ja eripuhastustööde eriala, läbinud keevitaja kutseõppe ning omandanud eesti keele C1 taseme. Õppides hakkas ta tajuma, kuidas mõttemaailm avardub. Täna töötab Dmitri puhastusteeninduse valdkonnas ja on oma valikuga väga rahul. Tulevikus aga sooviks ta avada oma ettevõtte. Osa tulevikumõtteid on aga hoopis seotud Tartu ülikooliga, kus ta sooviks õppida eesti keelt võõrkeelena. Tema lemmiklugemiseks on Tammsaare „Tõde ja õigus“ ja Saint-Exupéry „Väike prints“.

EPISOOD ÜKS: halloo, siin tedxTallinnaVangla
9. jaanuar, 2018

Esimeses episoodis räägivad inspiratsioonikonverentsi vedurid, radikaalne humanist ja vanglate uurija Margot Olesk ning sotsioloog ja geriljabürokraat Mari-Liis Sööt sellest, miks peaks vanglast üldse rääkima ja milleks korraldada inspiratsioonikonverentsi vanglas. Kuula, millisel juhul kinnipeetav end lõhnastab ning milline on hea sõna roll vanglas. Vestlust veab Lauri Tankler.

“Pole mõtet loota head nendelt, kes pole ise kunagi head kogeda saanud."

Mari-Liis on sotsioloog ja geriljabürokraat, kelle jaoks inimeste väärikas kohtlemine on eesmärk omaette ning kes usub, et jäikade normide asemel on tähtsam panustada usaldusse ja inimestesse. Vanglatest on Mari-Liis hakanud huvituma üsna hiljuti – tema doktoritöö uurimisteemaks oli hoopis korruptsioon. Meeliülendavaks kogemuseks peab Mari-Liis aga Eesti metsa ja raba vaikuse ja lõhna nautimist.

“Mis juhtub jääkuubikuga sügavkülmas?” “Ei midagi” “Inimõigused ongi töövahendid, et sulatada seda jääkuubikut”.

Margot kirjutab oma doktoritööd Tartu Ülikoolis XXI sajandi vanglast. Ta on töötanud nii Justiitsministeeriumis kui Tallinna vanglas, õpetanud Sisekaitseakadeemias kui praktiseerinud Euroopa Inimõiguste Kohtus. Prantsuse tippülikoolis Panthéon-Assas’is õppis ta kriminoloogiale lisaks ka Euroopa õigust. Margoti sulest on ilmunud raamat, milles käsitletakse inim- ja põhiõigusi vanglas. Margot on radikaalne humanist, mis tema enda sõnul tähendab maailmavaadet, mis ei hekselda ühiskonda ja lähtub inimese väärikusest.

OSALEMINE

Üritusel saab osaleda 100 inimest, neist pooled on Tallinna vangla töötajad ja kinnipeetavad.

Vähemalt 25 kohta tulevad tasuta turule konkursi korras.

Ürituse algus on kell 10.00 ja orienteeruv lõpp 17.30.

Juhised vanglasse sisenemisel on siin.

Selleks, et osaleda TEDx TallinnaVangla konverentsil, palume Sul täita küsimustiku kuni 01.02.2018.

Registreerimine on lõppenud - anname hiljemalt 15.02 teada neile, kes vanglasse pääsevad.

Neile, kellele küsimustikuõnn ei naeratanud, oled teretulnud Balti jaamas toimuvale ühisvaatamisele.

ÜHISVAATAMINE

TEDx-i ühisvaatamine toimub 02.03.2018 Balti Jaama ootepaviljonis.

Suurelt ekraanilt TEDxTallinnaVangla otseedastust võivad tulla jälgima kõik. Ühisvaatamine on tasuta! Kuna korraga ei saa ruumis olla rohkem kui 100 inimest, siis tuleb valmis olla selleks, et ukse taga veidi oodata.

Paviljonis on Tallinna vangla kinnipeetavate kunstinäitus. Raudteepaviljoni külje all toimetab tänavakunstnik Rémi jpm..

MEESKOND

Mari_Liis

Mari-Liis Sööt

lokomotiiv, litsentsihoidja, geriljabürokraat & kõnelejate kuraator

Margo

Margot Olesk

kompass, radikaalne humanist, kõnelejate kuraator

Anu

Anu Leps

logistikavedur &
võlur

Oliver

Oliver Kadak

TEDx-i veteran, kõnelejate kuraator

Margo

Margus Sarapuu

TEDxToompea (2015) esinik & kõnelejate kuraator

Birgit Lao

Birgit Lao

TEDxToompea (2015) ohjur & kõnelejate kuraator

Triin Simson

Triin Simson

ruumikujundaja

Kristi Leppik

Kristi Leppik

ruumikujundaja

Valdek Laur

Valdek Laur

videokunstnik

Brit Tammiste

Brit Tammiste

üldine logistika & korraldus

Kätlin-Chris Kruusmaa

Kätlin-Chris Kruusmaa

ühisvaatamiste korraldus

Stanislav

Stanislav Solodov

kuraator ja vanglate teadmamees

Elo kiivet

Elo Kiivet

kõnelajate kuraator

Täname

Krister Tüllinen

Teve Floren-Kadak

kuraator

kuraator

Liisi Leps

Mailis Timmi & Egle Loor &
Priit Raamat

Evelin Haav

üldine logistika & korraldus

meediameistrid

keelenina

Werner Ant, Bert Mustallikas &
Villem Ausmees

Kaire Lang

Raimo Ülavere

veebilehe arhitektid

kuraator

coach

Lauri Tankler

Kuldar Kullasepp

Laura Kuusk

podcastide ankur

podcastide nupumees

piltnik

Tauno Antsmäe

Jaanika Salumäe

Madis Sein

tehnikahai

piltnik

klipimees

Ürituse korraldamisele annavad tehnilist tuge Tallinna vangla töötajad ja paljud teised vabatahtlikud.

Võta meiega ühendust: tedxtallinnavangla@gmail.com, +37256906376

PARTNERID










Tänavakunstnik RÉMI

Utsoantsu talu

Filantroop Allan Kaldoja

Sisustusprojekt OÜ

abimees Laur Lilleoja

Soovid üritust toetada? Kirjuta meile tedxtallinnavangla@gmail.com

Mis on TEDx?

TEDxTallinnaVangla on kohalik, iseseisvalt korraldatud üritus, mis võimaldab kokkutulnud inimestel jagada TED-konverentsi sarnast kogemust. Igal esinejal on aeg 18 minutit, et esitada oma “elu kõne”. Järgides TED-i tunnuslauset “Ideed, mis väärivad jagamist” on TED algatanud programmi nimega TEDx, kus x = iseseisvalt korraldatud TED-sündmus. TEDx üritus sisaldab nii TED-i kõnesid video vahendusel kui kõnesid elavas esitluses. Eesmärk on tekitada mõttevahetust ja julgustada suhtlust ka väiksemates gruppides.